neljapäev, 20. november 2008

Fr. R. Kreutzwaldi loomingust


Fr. R. Kreutzwald oli meie tuntud kirjanik. Juba lapsepõlves tärkas temas huvi eesti rahvajuttude ja kirjanduse vastu. Noorpõlves kirjutas Kreutzwald meelsasti saksakeelseid värsse, mis hiljem ka avaldati. 1845. aastal hakati Tartus väja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille kirjandusliku poole toimetajaks oli Kreutzwald. 1848. aastal ilmus seal ka tema popilaarseim kalendrijutt "Reinuvader Rebane". Ilukirjanduslike tekstide kirjutamisega alustas ta 20-aastase noorukina ja seda esialgu saksa keeles.


Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" koostamist. Selle mõtte algatajaks oli Faelmann, kes alustas ka materjali kogumist, aga hiljem, kui tema tervis halvenes, võttis selle ülesande oma õlule Kreutzwald ise. Eepos ilmuski 1857 - 1861. aastatel.


Kreutzwaldi teine peateos oli "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mis on otseselt välja kasvanud rahvaloomingust. Põhiliselt valmisid need muinasjutud 1850. aastail, osa nendest ilmus kolmes väikeses raamatus (1860, 1864, 1865); kogu teose – 43 muinasjuttu, 18 muistendit – avaldamine sai teoks SKSi väljaandel (Helsingi 1866).


Materjali kogusid Jolan, Anete, Kätlin ja Kris-Sten


kolmapäev, 19. november 2008


Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli mõisas Rakvere lähedal.

Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Lisaks koolituskursusele sai ta ka täiendavat pedagoogilist ettevalmistust. Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. Töö kõrvalt jätkas ta edasiõppimist ja sooritas 1823 algkooliõpetaja eksami. 1924-25 oli koduõpetaja Peterburis.

1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks. Tutvumine ja lähem kontakt F. R. Faehlmanniga sai oluliseks teguriks Kreutzwaldi vaadete kujunemisel, ennekõike tema rahvusliku mõtteviisi arengus.

Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks.

Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Aktiivse kaastöölisena toetas ta C. R. Jakobsoni “Sakalat”, kuid – osalt vastasleeri intriigide mõjul – tõmbus hiljem tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast.

Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule.

Internetist otsisid materjali Marit, Kätlin, Eliise ja Carmen
http://kreutzwald.kul.ee

Meie kool ja Kreutzwald

Meie kool on välja kasvanud Võrumaa Rahvahariduse Seltsi venekeelsest poeglaste gümnaasiumist, mis 1918. a. sai õiguse jätkata eestikeelsena. Kool avati 10. septembril 1918.a.

1953. a. anti koolile Fr. R. Kreutzwaldi nimi (Fr. R. Kreutzwaldi nim. Võru I Keskkool).

Alates 1997. aastast kannab kool nime Võru Kreutzwaldi Gümnaasium.

Traditsiooniliselt peetakse igal aastal detsembris Kreutzwaldi nädalat.
Välja antakse kooli almanahhi "Lauluisa radadel".
Igal õppeaastal saab üks aktiivne 11. klassi noormees Kreutzwaldi muuseumilt Kreutzwaldi stipendiumi. Kreutzwaldi stipendium arvestab Kreutzwaldi testamentaarset soovi ja valiku teeb kool.

Kooli ajalugu uurisid Allar, Indrek, Pärt ja Karel.

pühapäev, 16. november 2008

Kreutzwald keelemehena

Kreutzwaldi poolt eesti keelde toodud sõnu:
RAHVUS, VOORUS, OMADUS, ILUDUS, TÕSIDUS, ETENDUS, TULEVIK, KUNSTNIK, REEGEL, MÖÖDANIK, ANDESTAMA, PALAVIK, PÕLETIK, PAELUS, MEELEORGANID, REUMA, MÄDANIK, KRIIS, HAPNIK, LAVIIN, KILPKONN, KEHVIK.

Sõnad, mis kasutusele ei tulnud:
KIRJASEADNIK, POOLITÕMBLIK, SISSEVAUTUS, ISENIK, SABANDAMA, SÕNASABAKÕLKS, RÕNGASTEE.

Sõnad pani kirja Kreutzwaldi muuseumis Liis.

Fr. R. Kreutzwaldi mõtteid Võrust

Võru ei ole üleüldse muusadele heasoovlik ja võib ühe vaese patuse tuhat korda hõlpsamini tusatujusse kui ühe ainsa korra luuletujusse viia. (1839)

Meie vanad kased tuletavad meelde meile ikka Berliini pärna, kuna sõbralik Tamula järv meidki teeb "Superlinnaks". (1838)

Aastavahetus võeti siin ühe osa elanike poolt tantsides vastu ja uue aasta esimest päeva alustati makstud või maksmata õnnesoovidega. (1858)

Elamine suures linnas, kus igalt poolt kivimüürid mind kitsendaksid, saaks mulle kõige raskemaks nuhtluseks olema. Võru linnake on otsekui minu tarvis ehitatud, sest et siin vesi, muld ja puhas tuuleõhk iial ei puudu. (1868)

Mõtted pani Kreutzwaldi muuseumis kirja Liis.

Liisi intervjuu Kreutzwaldi muuseumi töötaja Helju Kalmega

Küsimus (K): Mis aastatel töötas Fr. R. Kreutzwald Võrus?
Vastus (V): 1833 - 1877
K: Kas ta töötas peale arsti-kirjaniku veel kellenagi?
V: Jah. Ta tegi ilmavaatlusi ning kogus rahvaluulet.
K: Kas Kreutzwald tegi ka operatsioone?
V: Kui vaja, siis ikka. Ta ravis kõiki haigusi.
K: Kas Eesti rahvaeepos "Kalevipoeg" on sündinud Võrus?
V: Jah, on küll.
K: Kreutzwald ei sündinud Võrus, aga miks ta tuli Võrru?
V: Arvatavasti töö pärast, kuid ei ole välistatud, et ka mõne tuttava pärast.
K: Kes olid Kreutzwaldi pereliikmed?
V: Naine Marie-Elisabeth, poeg Friedrich Alexis, vanem tütar Marie Ottilie ja noorem tütar Anette.
K: Kas see maja, kus on praegu muuseum, oli Kreutzwaldi enda kinnisvara või oli renditud?
V: Alguses oli kirjanik paar aastat üürnik. Hiljem aga ostis selle, kuid maksis 30 aastat võlga.
K: ka ste oskate lisada veel midagi teemal Kreutzald ja Võru?
V: Me võime olla väga uhked, et Võrus on elanud selline mees nagu Fr. R. Kreutzwald.

teisipäev, 11. november 2008


Oleme Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 4.b klassi õpilased ja õpetaja Ene Moppel.
Sellel aastal oli meie koolil 90. aastapäev ja Lauluisa sünnist möödub 205 aastat. Sellepärast otsustasime Jõuludeks ettevalmistada ja meie kooli algklasside õpilastele esitada ühe Fr. R. Kreutzwaldi poolt kirjutatud näidendi. See blogi kajastabki meie tehtud ettevalmistusi.