esmaspäev, 22. detsember 2008

Teise veerandi eelviimasel päeval joonistasime Kreutzwaldi juttude "Helde puuraiuja", "Vaeslapse käsikivi" ja "Kullaketrajad" järgi koomikseid. Tegelaskujud on veidi tänapäevased.

Autorid Kris-Sten ja Carmen
Kirjutasime ka ise jutukesi.

Reinuvader rebane
Autor: Jolan
Ennemuistel ajal kandsid kõik metsloomad kaabusid ja kübaraid. Ka reinuvader rebasel oli uhke kaabu. Seda kandis ta isegi siis, kui külas kanavargil käis. Kord otsustas rebane jälle kanavargile minna. Saigi kana kaenlasse, kuid pererahvas kuulis kisa. Suures hirmus ei olnud rebasel võimalik peitu pugeda mujale kui tulekolde kõrvale. Õnnetuseks süttis kaabu. Rebane ei osanud muud teha, kui pani metsa poole liduma, endal kaabu leekides. Kana unustas ta sootuks kaasa võtmast. Sellest tulnudki vanasõna: “Varga peas müts põleb.“

Kingitud hobuse suhu ei vaadata
Autor: Kätlin
Elas kord üks tüdruk nimega Anna, kes ei olnud kunagi rahul sellega, mis tal on. Annal oli varsti tulemas sünnipäev. Oma sünnipäevapeole kutsus ta kõik lapsed oma klassist, et saada palju kingitusi. Igale lapsele ütles Anna, et kingitus ei tohi olla mingil juhul väike. Lõpuks oligi oodatud sünnipäevapidu käes ning Anna ei jõudnud ära oodata, millal tulevad lapsed koos suurte kingitustega. Anna oli väga pettunud, sest ta ei saanudki nii suuri kingitusi, kui ta oli lootnud. Ema oli talle küll tihti seletanud, et tähtis pole kingituse suurus, sest ka väike kingitus võib rõõmu valmistada. Anna oli terve oma sünnipäeva tujust ära ja külaliste peale solvunud. Ta lootis, et vähemalt jõuludeks toob talle jõuluvana suuremad kingitused. Anna üllatus oli jõuluõhtul suur, kui ta avastas, et kuuse all polegi talle ühtegi kinki. Alles nüüd taipas Anna, et ta oli sünnipäevaliste vastu ülekohtune olnud. Sellest loost võib järeldada, et kingitud hobuse suhu ei vaadata.

Õnnelik lõpp
Autor: Jolan
Elas kord vaeslaps. Tal ei olnud ema ega isa. Ühel päeval võttis üks mees ta enda juurde elama. See mees oli, aga kuningas ja kuningannale ei meeldinud sugugi, et vaeslaps nende juurde elama võeti.
Vaeslaps arvas, et kuningalossis tuleb tal hea ja muretu elu, aga ta eksis. Kuninganna vihkas teda väga ja tegi kõik, et tüdrukut paleest välja kihutada. Kuningas ei teadnud, aga kuninganna kurjadest plaanidest midagi ja arvas, et tüdruk on väga õnnelik.
Ühel külmal ja vihmasel õhtupoolikul õnnestus kuningannal tüdruk endaga lossist välja meelitada. Ta viis tüdruku sügavasse padrikusse ja jättis ta sinna üksi maha. Tüdruk proovis küll metsast välja saada, kuid ei suutnud. Märja ja väsinuna vajus ta ühe suure puu alla pikali.
Hommikul oli ilm paremaks muutunud ja naaberriigi prints tuli metsa jahile. Tema jahikoerad leidsidki uimase tüdruku. Nähes, et tüdruk on veel elus, võttis prints ta endaga lossi kaasa. Tüdruk toibus külmast seal mõned päevad. Nähes tüdrukut paranemas armus prints tüdrukusse.
Prints ja vaeslaps abiellusid ja hakkasid elama ilusas kuningapalees. Nad said väga õnnelikuks ja kui nad veel surnud ei ole, elavad nad õnnelikult seal veel praegugi.

laupäev, 20. detsember 2008

"Kullaketrajad"

15.detsembril esitasime meie kooli algklasside õpilastele Kreutzwaldi kirjutatud jutu ainetel näidendi "Kullaketrajad". Näidendis osalesid kõik meie klassi õpilased.
Lavastas Ene Moppel ja laulud õpetas selgeks Erja Arop.

esmaspäev, 15. detsember 2008

Rahvajuttude ettelugemine

Detsembri teisel nädalal toimusid kooli raamatukogus esimeste tundide ajal Fr. R. Kreutzwaldi "Helde puuraiuja" ja "Puulane ja Tohtlane" ettelugemised meie kooli algklasside õpilastele. Esinesid 4. b klassi õpilased. Lapsi aitas Kristel Kons

neljapäev, 20. november 2008

Fr. R. Kreutzwaldi loomingust


Fr. R. Kreutzwald oli meie tuntud kirjanik. Juba lapsepõlves tärkas temas huvi eesti rahvajuttude ja kirjanduse vastu. Noorpõlves kirjutas Kreutzwald meelsasti saksakeelseid värsse, mis hiljem ka avaldati. 1845. aastal hakati Tartus väja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille kirjandusliku poole toimetajaks oli Kreutzwald. 1848. aastal ilmus seal ka tema popilaarseim kalendrijutt "Reinuvader Rebane". Ilukirjanduslike tekstide kirjutamisega alustas ta 20-aastase noorukina ja seda esialgu saksa keeles.


Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" koostamist. Selle mõtte algatajaks oli Faelmann, kes alustas ka materjali kogumist, aga hiljem, kui tema tervis halvenes, võttis selle ülesande oma õlule Kreutzwald ise. Eepos ilmuski 1857 - 1861. aastatel.


Kreutzwaldi teine peateos oli "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mis on otseselt välja kasvanud rahvaloomingust. Põhiliselt valmisid need muinasjutud 1850. aastail, osa nendest ilmus kolmes väikeses raamatus (1860, 1864, 1865); kogu teose – 43 muinasjuttu, 18 muistendit – avaldamine sai teoks SKSi väljaandel (Helsingi 1866).


Materjali kogusid Jolan, Anete, Kätlin ja Kris-Sten


kolmapäev, 19. november 2008


Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli mõisas Rakvere lähedal.

Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Lisaks koolituskursusele sai ta ka täiendavat pedagoogilist ettevalmistust. Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. Töö kõrvalt jätkas ta edasiõppimist ja sooritas 1823 algkooliõpetaja eksami. 1924-25 oli koduõpetaja Peterburis.

1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks. Tutvumine ja lähem kontakt F. R. Faehlmanniga sai oluliseks teguriks Kreutzwaldi vaadete kujunemisel, ennekõike tema rahvusliku mõtteviisi arengus.

Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks.

Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Aktiivse kaastöölisena toetas ta C. R. Jakobsoni “Sakalat”, kuid – osalt vastasleeri intriigide mõjul – tõmbus hiljem tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast.

Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule.

Internetist otsisid materjali Marit, Kätlin, Eliise ja Carmen
http://kreutzwald.kul.ee

Meie kool ja Kreutzwald

Meie kool on välja kasvanud Võrumaa Rahvahariduse Seltsi venekeelsest poeglaste gümnaasiumist, mis 1918. a. sai õiguse jätkata eestikeelsena. Kool avati 10. septembril 1918.a.

1953. a. anti koolile Fr. R. Kreutzwaldi nimi (Fr. R. Kreutzwaldi nim. Võru I Keskkool).

Alates 1997. aastast kannab kool nime Võru Kreutzwaldi Gümnaasium.

Traditsiooniliselt peetakse igal aastal detsembris Kreutzwaldi nädalat.
Välja antakse kooli almanahhi "Lauluisa radadel".
Igal õppeaastal saab üks aktiivne 11. klassi noormees Kreutzwaldi muuseumilt Kreutzwaldi stipendiumi. Kreutzwaldi stipendium arvestab Kreutzwaldi testamentaarset soovi ja valiku teeb kool.

Kooli ajalugu uurisid Allar, Indrek, Pärt ja Karel.

pühapäev, 16. november 2008

Kreutzwald keelemehena

Kreutzwaldi poolt eesti keelde toodud sõnu:
RAHVUS, VOORUS, OMADUS, ILUDUS, TÕSIDUS, ETENDUS, TULEVIK, KUNSTNIK, REEGEL, MÖÖDANIK, ANDESTAMA, PALAVIK, PÕLETIK, PAELUS, MEELEORGANID, REUMA, MÄDANIK, KRIIS, HAPNIK, LAVIIN, KILPKONN, KEHVIK.

Sõnad, mis kasutusele ei tulnud:
KIRJASEADNIK, POOLITÕMBLIK, SISSEVAUTUS, ISENIK, SABANDAMA, SÕNASABAKÕLKS, RÕNGASTEE.

Sõnad pani kirja Kreutzwaldi muuseumis Liis.

Fr. R. Kreutzwaldi mõtteid Võrust

Võru ei ole üleüldse muusadele heasoovlik ja võib ühe vaese patuse tuhat korda hõlpsamini tusatujusse kui ühe ainsa korra luuletujusse viia. (1839)

Meie vanad kased tuletavad meelde meile ikka Berliini pärna, kuna sõbralik Tamula järv meidki teeb "Superlinnaks". (1838)

Aastavahetus võeti siin ühe osa elanike poolt tantsides vastu ja uue aasta esimest päeva alustati makstud või maksmata õnnesoovidega. (1858)

Elamine suures linnas, kus igalt poolt kivimüürid mind kitsendaksid, saaks mulle kõige raskemaks nuhtluseks olema. Võru linnake on otsekui minu tarvis ehitatud, sest et siin vesi, muld ja puhas tuuleõhk iial ei puudu. (1868)

Mõtted pani Kreutzwaldi muuseumis kirja Liis.

Liisi intervjuu Kreutzwaldi muuseumi töötaja Helju Kalmega

Küsimus (K): Mis aastatel töötas Fr. R. Kreutzwald Võrus?
Vastus (V): 1833 - 1877
K: Kas ta töötas peale arsti-kirjaniku veel kellenagi?
V: Jah. Ta tegi ilmavaatlusi ning kogus rahvaluulet.
K: Kas Kreutzwald tegi ka operatsioone?
V: Kui vaja, siis ikka. Ta ravis kõiki haigusi.
K: Kas Eesti rahvaeepos "Kalevipoeg" on sündinud Võrus?
V: Jah, on küll.
K: Kreutzwald ei sündinud Võrus, aga miks ta tuli Võrru?
V: Arvatavasti töö pärast, kuid ei ole välistatud, et ka mõne tuttava pärast.
K: Kes olid Kreutzwaldi pereliikmed?
V: Naine Marie-Elisabeth, poeg Friedrich Alexis, vanem tütar Marie Ottilie ja noorem tütar Anette.
K: Kas see maja, kus on praegu muuseum, oli Kreutzwaldi enda kinnisvara või oli renditud?
V: Alguses oli kirjanik paar aastat üürnik. Hiljem aga ostis selle, kuid maksis 30 aastat võlga.
K: ka ste oskate lisada veel midagi teemal Kreutzald ja Võru?
V: Me võime olla väga uhked, et Võrus on elanud selline mees nagu Fr. R. Kreutzwald.

teisipäev, 11. november 2008


Oleme Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 4.b klassi õpilased ja õpetaja Ene Moppel.
Sellel aastal oli meie koolil 90. aastapäev ja Lauluisa sünnist möödub 205 aastat. Sellepärast otsustasime Jõuludeks ettevalmistada ja meie kooli algklasside õpilastele esitada ühe Fr. R. Kreutzwaldi poolt kirjutatud näidendi. See blogi kajastabki meie tehtud ettevalmistusi.