Kelli: mulle meeldis kõik selle veerandi jooksul tehtu. Eriti tore olisee, et need, kes ei saanud näidendis "Kullaketrajad" peaosa, said võimaluse esineda raamatukogus ettelugemistel.
Kris_Sten: mulle meeldis kõige rohkem arvutiga koomiksi tegemine. Tegelikult oli tore kõik, see oli tore veerand.
Jolan: mulle meeldis kõige rohkem see, kui me näidendit tegeime, aga tore oli ka Kreutzwaldi kohta info otsimine.
Mihkel: mulle meeldis arvutiga koomiksi tegemine, ei eriti ei meeldinud näidend ja selle proovid.
Kätlin: mulle ei meeldinud koomiksi tegemine, sest see võttis nii palju aega. Meeldis hoopis uurida Kreutzwaldi kohta, sest sain sealt palju teada.
Sandra: see veerand oli väga huvitav. Eriti meeldisid mulle näidendi "Kullaketrajad"proovid. Ma sain kreutzwaldi kohta väga palju uut teada.
neljapäev, 8. jaanuar 2009
pühapäev, 4. jaanuar 2009
27. jaanuaril 2009. aastal kell 12.00 ootame Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumisse oma teadmisi proovile panema maakonna 3. klasside õpilasi.
Fr. R. Kreutzwaldi sünniaastapäeva täistamiseks katsume jõudu tema muinasjuttude
„Kullaketrajad”, „Puulane ja Tohtlane”, „Helde puuraiuja”, „Tark mees taskus”, „Vaeslapse käsikivi”, „Näkineitsi" ja „Õnnemunake” tundmises.
Proovi oma teadmisi "Kuldvillaku" mängus (küsimused muinasjuttudest "Kullaketrajad", "Helde puuraiuja", "Puulane ja Tohtlane").
Fr. R. Kreutzwaldi sünniaastapäeva täistamiseks katsume jõudu tema muinasjuttude
„Kullaketrajad”, „Puulane ja Tohtlane”, „Helde puuraiuja”, „Tark mees taskus”, „Vaeslapse käsikivi”, „Näkineitsi" ja „Õnnemunake” tundmises.
Proovi oma teadmisi "Kuldvillaku" mängus (küsimused muinasjuttudest "Kullaketrajad", "Helde puuraiuja", "Puulane ja Tohtlane").
esmaspäev, 22. detsember 2008
Teise veerandi eelviimasel päeval joonistasime Kreutzwaldi juttude "Helde puuraiuja", "Vaeslapse käsikivi" ja "Kullaketrajad" järgi koomikseid. Tegelaskujud on veidi tänapäevased.
Autorid Kris-Sten ja Carmen
Autorid Kris-Sten ja Carmen
Kirjutasime ka ise jutukesi.
Reinuvader rebane
Autor: Jolan
Ennemuistel ajal kandsid kõik metsloomad kaabusid ja kübaraid. Ka reinuvader rebasel oli uhke kaabu. Seda kandis ta isegi siis, kui külas kanavargil käis. Kord otsustas rebane jälle kanavargile minna. Saigi kana kaenlasse, kuid pererahvas kuulis kisa. Suures hirmus ei olnud rebasel võimalik peitu pugeda mujale kui tulekolde kõrvale. Õnnetuseks süttis kaabu. Rebane ei osanud muud teha, kui pani metsa poole liduma, endal kaabu leekides. Kana unustas ta sootuks kaasa võtmast. Sellest tulnudki vanasõna: “Varga peas müts põleb.“
Kingitud hobuse suhu ei vaadata
Autor: Kätlin
Elas kord üks tüdruk nimega Anna, kes ei olnud kunagi rahul sellega, mis tal on. Annal oli varsti tulemas sünnipäev. Oma sünnipäevapeole kutsus ta kõik lapsed oma klassist, et saada palju kingitusi. Igale lapsele ütles Anna, et kingitus ei tohi olla mingil juhul väike. Lõpuks oligi oodatud sünnipäevapidu käes ning Anna ei jõudnud ära oodata, millal tulevad lapsed koos suurte kingitustega. Anna oli väga pettunud, sest ta ei saanudki nii suuri kingitusi, kui ta oli lootnud. Ema oli talle küll tihti seletanud, et tähtis pole kingituse suurus, sest ka väike kingitus võib rõõmu valmistada. Anna oli terve oma sünnipäeva tujust ära ja külaliste peale solvunud. Ta lootis, et vähemalt jõuludeks toob talle jõuluvana suuremad kingitused. Anna üllatus oli jõuluõhtul suur, kui ta avastas, et kuuse all polegi talle ühtegi kinki. Alles nüüd taipas Anna, et ta oli sünnipäevaliste vastu ülekohtune olnud. Sellest loost võib järeldada, et kingitud hobuse suhu ei vaadata.
Õnnelik lõpp
Autor: Jolan
Elas kord vaeslaps. Tal ei olnud ema ega isa. Ühel päeval võttis üks mees ta enda juurde elama. See mees oli, aga kuningas ja kuningannale ei meeldinud sugugi, et vaeslaps nende juurde elama võeti.
Vaeslaps arvas, et kuningalossis tuleb tal hea ja muretu elu, aga ta eksis. Kuninganna vihkas teda väga ja tegi kõik, et tüdrukut paleest välja kihutada. Kuningas ei teadnud, aga kuninganna kurjadest plaanidest midagi ja arvas, et tüdruk on väga õnnelik.
Ühel külmal ja vihmasel õhtupoolikul õnnestus kuningannal tüdruk endaga lossist välja meelitada. Ta viis tüdruku sügavasse padrikusse ja jättis ta sinna üksi maha. Tüdruk proovis küll metsast välja saada, kuid ei suutnud. Märja ja väsinuna vajus ta ühe suure puu alla pikali.
Hommikul oli ilm paremaks muutunud ja naaberriigi prints tuli metsa jahile. Tema jahikoerad leidsidki uimase tüdruku. Nähes, et tüdruk on veel elus, võttis prints ta endaga lossi kaasa. Tüdruk toibus külmast seal mõned päevad. Nähes tüdrukut paranemas armus prints tüdrukusse.
Prints ja vaeslaps abiellusid ja hakkasid elama ilusas kuningapalees. Nad said väga õnnelikuks ja kui nad veel surnud ei ole, elavad nad õnnelikult seal veel praegugi.
Reinuvader rebane
Autor: Jolan
Ennemuistel ajal kandsid kõik metsloomad kaabusid ja kübaraid. Ka reinuvader rebasel oli uhke kaabu. Seda kandis ta isegi siis, kui külas kanavargil käis. Kord otsustas rebane jälle kanavargile minna. Saigi kana kaenlasse, kuid pererahvas kuulis kisa. Suures hirmus ei olnud rebasel võimalik peitu pugeda mujale kui tulekolde kõrvale. Õnnetuseks süttis kaabu. Rebane ei osanud muud teha, kui pani metsa poole liduma, endal kaabu leekides. Kana unustas ta sootuks kaasa võtmast. Sellest tulnudki vanasõna: “Varga peas müts põleb.“
Kingitud hobuse suhu ei vaadata
Autor: Kätlin
Elas kord üks tüdruk nimega Anna, kes ei olnud kunagi rahul sellega, mis tal on. Annal oli varsti tulemas sünnipäev. Oma sünnipäevapeole kutsus ta kõik lapsed oma klassist, et saada palju kingitusi. Igale lapsele ütles Anna, et kingitus ei tohi olla mingil juhul väike. Lõpuks oligi oodatud sünnipäevapidu käes ning Anna ei jõudnud ära oodata, millal tulevad lapsed koos suurte kingitustega. Anna oli väga pettunud, sest ta ei saanudki nii suuri kingitusi, kui ta oli lootnud. Ema oli talle küll tihti seletanud, et tähtis pole kingituse suurus, sest ka väike kingitus võib rõõmu valmistada. Anna oli terve oma sünnipäeva tujust ära ja külaliste peale solvunud. Ta lootis, et vähemalt jõuludeks toob talle jõuluvana suuremad kingitused. Anna üllatus oli jõuluõhtul suur, kui ta avastas, et kuuse all polegi talle ühtegi kinki. Alles nüüd taipas Anna, et ta oli sünnipäevaliste vastu ülekohtune olnud. Sellest loost võib järeldada, et kingitud hobuse suhu ei vaadata.
Õnnelik lõpp
Autor: Jolan
Elas kord vaeslaps. Tal ei olnud ema ega isa. Ühel päeval võttis üks mees ta enda juurde elama. See mees oli, aga kuningas ja kuningannale ei meeldinud sugugi, et vaeslaps nende juurde elama võeti.
Vaeslaps arvas, et kuningalossis tuleb tal hea ja muretu elu, aga ta eksis. Kuninganna vihkas teda väga ja tegi kõik, et tüdrukut paleest välja kihutada. Kuningas ei teadnud, aga kuninganna kurjadest plaanidest midagi ja arvas, et tüdruk on väga õnnelik.
Ühel külmal ja vihmasel õhtupoolikul õnnestus kuningannal tüdruk endaga lossist välja meelitada. Ta viis tüdruku sügavasse padrikusse ja jättis ta sinna üksi maha. Tüdruk proovis küll metsast välja saada, kuid ei suutnud. Märja ja väsinuna vajus ta ühe suure puu alla pikali.
Hommikul oli ilm paremaks muutunud ja naaberriigi prints tuli metsa jahile. Tema jahikoerad leidsidki uimase tüdruku. Nähes, et tüdruk on veel elus, võttis prints ta endaga lossi kaasa. Tüdruk toibus külmast seal mõned päevad. Nähes tüdrukut paranemas armus prints tüdrukusse.
Prints ja vaeslaps abiellusid ja hakkasid elama ilusas kuningapalees. Nad said väga õnnelikuks ja kui nad veel surnud ei ole, elavad nad õnnelikult seal veel praegugi.
laupäev, 20. detsember 2008
"Kullaketrajad"
15.detsembril esitasime meie kooli algklasside õpilastele Kreutzwaldi kirjutatud jutu ainetel näidendi "Kullaketrajad". Näidendis osalesid kõik meie klassi õpilased.
Lavastas Ene Moppel ja laulud õpetas selgeks Erja Arop.
Lavastas Ene Moppel ja laulud õpetas selgeks Erja Arop.
esmaspäev, 15. detsember 2008
Rahvajuttude ettelugemine
Detsembri teisel nädalal toimusid kooli raamatukogus esimeste tundide ajal Fr. R. Kreutzwaldi "Helde puuraiuja" ja "Puulane ja Tohtlane" ettelugemised meie kooli algklasside õpilastele. Esinesid 4. b klassi õpilased. Lapsi aitas Kristel Kons
neljapäev, 20. november 2008
Fr. R. Kreutzwaldi loomingust
Fr. R. Kreutzwald oli meie tuntud kirjanik. Juba lapsepõlves tärkas temas huvi eesti rahvajuttude ja kirjanduse vastu. Noorpõlves kirjutas Kreutzwald meelsasti saksakeelseid värsse, mis hiljem ka avaldati. 1845. aastal hakati Tartus väja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille kirjandusliku poole toimetajaks oli Kreutzwald. 1848. aastal ilmus seal ka tema popilaarseim kalendrijutt "Reinuvader Rebane". Ilukirjanduslike tekstide kirjutamisega alustas ta 20-aastase noorukina ja seda esialgu saksa keeles.
Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" koostamist. Selle mõtte algatajaks oli Faelmann, kes alustas ka materjali kogumist, aga hiljem, kui tema tervis halvenes, võttis selle ülesande oma õlule Kreutzwald ise. Eepos ilmuski 1857 - 1861. aastatel.
Kreutzwaldi teine peateos oli "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mis on otseselt välja kasvanud rahvaloomingust. Põhiliselt valmisid need muinasjutud 1850. aastail, osa nendest ilmus kolmes väikeses raamatus (1860, 1864, 1865); kogu teose – 43 muinasjuttu, 18 muistendit – avaldamine sai teoks SKSi väljaandel (Helsingi 1866).
Materjali kogusid Jolan, Anete, Kätlin ja Kris-Sten
Tellimine:
Postitused (Atom)